Thursday, April 27, 2017

Ma siin mõtlesin mõnele asjale

Et see "Sigariga mees" oli tõesti poolik lugu ju. Ma sain kusagil alateadvuses isegi aru, aga ma oleksin ta sinnapaika jätnud, kui Raino poleks sekkunud ja küsinud: "Ja edasi?" Et tal üks bluus hakkas taustal juba mängima.

No ma kirjutasin lõpuni. Saab siis imet näha, kas Raino seda mulle ka millaski laulda võtab. :)

Ja see minu luuletuste tõlkimise värk. Räägin praegu vene keelde tõlkimisest. Peale Nikolai oli mind tõlkinud ka Vera ja see oli lihtsalt suurepärane!!!

Aga siis küsis üks vene daam publiku hulgast, et millal hakatakse kohalikke vene luuletajaid eesti keelde tõlkima? Ütlesin, et ärgu minu otsa vaadatagu, mina ei oska ega hakkagi oskama. Kripeldama jäi.

See on kuidagi nii, et me kuulame küll teid, eestlasi, kui te meile vene keeles loete, aga... Ühesõnaga. Ma väsisin ära ja mulle ei tundu enam see üldse oluline, et keegi mind vene keeles loeks. Venelane on ise juba loomult luuletaja, iga teine kirjutab. Neil on klubid, käivad koos, ilmutavad raamatuid. Nad sooviksid hoopis, et meie neid loeksime. Tundub nii.

Säh sulle integratsiooni!


No comments:

Post a Comment