Tuesday, April 18, 2017

Just seda ma olengi oodanud

Et mu blogilugejad endast märki annavad ja raamatut küsivad. Just nii äsja juhtuski. Lea kirjutas, et ta on mu blogi püsilugeja ning soovis raamatut. Täpselt see, mida vajan. Et kusagil on mu lugejad, aga ma ise olen nagu natuke varjul. Põranda all. :) Meil oleks nagu mingi salaselts.

Kohe kustun, mu sõbrad! Mul on lisaks muudele ka Sirdalud (seljavalu puhuks) alla neelatud. See pani juba päeval magana. Rohkem ei või kirjutada, sest sõrmede alt hakkab jooksma seosetu möla.

Saatke ikka raamatutellimusi. Võrratu tunne on neid leida. Võrratu tunne on raamatutesse pühendusi kirjutatada, võrratu tunne on ümbrikke kinni kleepida...

Vajun, vajun...

2 comments:

  1. Mina ikka ka olen raamatu järjekorras, aga minule pole vaja saatma hakata, tulen ise võtma.
    Aitäh!
    Olen põnevil :)

    ReplyDelete
  2. Aga sa pole end feissbukis ürituse osalejaks märkinud, Meeli!!! :)

    ReplyDelete