Thursday, March 2, 2017

Usalda

Kas te teate, et see on Arvo Pärdi klaveripala pealkiri? Loo, mida me tunneme Ukuaru valsina? Mina ei teadnud või olin unustanud. Mitte kunagi varem polnud ma tulnud mõttele lugu klaveril mängida. Nüüd teen seda juba kolmat päeva. Kui hakkan, siis enam lõpetada ei saa.

Põrandalamp on tõstetud taburetile. Nii on klaviatuur kõige paremini valgustatud. Enne seda oli noodi hankimise saaga. Ei olnudki keeruline. Küsisin muusikakooli Annelilt ja kohe saingi. Aimar suurendas, et oleks võimalikult mugav mängida ilma prillideta.

Prillidega ma noodist mängida ei saagi, selgus. Siis on vaja teistsuguseid prille. Sest ma vaatan ju nii nooti kui ka klahve.

Seega. Muudkui klimberdan ja olen õnnelik. Muud ei teegi. Kirjutan ka. Õues ei käi, kuigi peaks. Mõned asjad ilgelt häirivad. Õigemini üks. Üks feissbukivestlus, kus teemaks on see, et koera ei lubatud restorani.

Ma hoidsin oma sõrmed paigal, aga no mina olen see inimene, kes ei taha kuuldagi loomadest elutoas. Tänapäeval on see loomavärk suur arengunäitaja ning selles osas olen ma lootusetult arengus maas.

No tõesti. Inimesed nälgivad maailmas ja meie kodumaalgi. Ja siis see koerte riietamine ja nende töö juurde vedamine. Ah, ma parem lähen klaverit mängima.

No comments:

Post a Comment