Friday, March 24, 2017

Tänupalve

Homme mälestatakse küüditatuid, aga osa inimesi (naisi ma mõtlen) on sellised, kes hakkavad pläägutama ainult maarjapuna joomisest ja see ajab mind tavaliselt hirmus vihaseks. Kergesti ärrituv, nagu ma olen.

Ärkasin tänutundega. Üks neid hommikuid, kus puuduvad painajalikud mõtted peas ja piinav tühjus hinges. Tulebki tänulik olla, et päike paistab, et pliidi all vuhiseb leek, et saan vaadata mändi akna taga ja korstnasuitsu, mis alla lööb. Kas ilmamuutust on oodata?

Olen tänulik, et rasketel aegadel pole minust joodikvanamoori saanud. Ilmselt pole seda sõltuvuse tekkimisele aldist geeni. Kahe päeva jooksul tinistasin küll ära Merle kingitud koorelikööripudeli.

Meenub noor naine aastaid tagasi, kes elas koos väikese tütrega. Mu endine õpilane. Ööbisin tema pool Tallinnas kursuste ajal. Ta muretses, et võib jooma hakata, kui niimoodi üksi õhtuti alkoholi limpsib. Ma ei saanud tookord üldse aru sellise probleemi olemusest. Nüüd saan.

Jooma ta ei hakanud. Abiellus endast tunduvalt vanema ärimehega ja neil läheb hästi. Abiellusid... Appi, ma ei mäleta kus! Igatahes vist kusagil Ameerikamaal. Olin ka pulma kutsutud. Kahjuks ma ei läinud. :)

Küllap ka minust ei saa joodikut, sest mulle endale ei tule pähegi pudelit ostma minna. Ma käin üldse harva poes. Pealegi olen kohutav ihnuskoi. Rahast oleks kahju. Kui, siis ostan endale mõnikord mõne ilusa hilbu.

Alkoholi kasutamise asemel proovin teraapilisel eesmärgil teha aiatööd ja koeraga jalutada. Üle paari tunni jalul ei jaksa olla. Siis kirjutan või molutan.

See kuidas viin isiksuse ära labastab, on ikka kuradi kurb kõrvalt vaadata.

3 comments: