Tuesday, February 28, 2017

Vedru hakkab maha käima

Keegi kusagil küsis (ilmselt mingi noor inimene), et kas blogisid ikka veel kirjutatakse ja loetakse? Ma oleks nagu herilaselt saba alla susata saanud. :) :) :) No liialdan pisut, aga tõesti. Infoühiskonnas ei tohi ju olla mitte midagi püsivat. Kõik peab olema pidevas muutumises. Lihtsalt muutumise enda pärast.

Vanainimene (mina) tahab aga stabiilsust. Pidet. Midagi tuttavat. Midagi minevikust. Ja mulle meeldib end nimetada vanainimeseks või vanamutiks. See tähendab, et tunnen end vaba ja küpsena, aga mitte sugugi vanana.

Ma ei tea, mis selle blogiga saab nüüd siis? Ei suuda teid nagu millegagi üllatada ka. Eks ma panen üles, kui mingi luuletus tuleb või mingi mõte, aga muidu ma kirjutan nüüd oma kuuekümnendaks sünnipäevaks järgmisel aastal kogutud teost :) :) :), mis sisaldab eluloolisi jutukesi.

Eks ma vahel postitan mõne, kui tundub tore olevat.

4 comments:

  1. Uups, just praegu jõudis mulle pärale, et läheneb meie kord saada 60... Numbrid ja aastaarvud võivad ju olla, enda sees oled ikka sama :) Mulle meeldib, kuidas Sa kirjutad - suht hoolimatult ja rahulikult, nii nagu on.

    ReplyDelete
  2. Mulle meeldib, et sulle meeldib. See on mu ainus võimalus - kirjutada nii, nagu on. :)

    ReplyDelete
  3. Mina ei saa oma päevale punktigi panna, kui kõnealune blogi lugemata.
    Päriselt ka :)

    ReplyDelete
  4. Tore kuulda, Meeli! :) Samas oled sa sel juhul ju sõltlane!!! :)

    ReplyDelete