Thursday, February 23, 2017

Kord jälle majas

Folkloorist: Hein otsas, lehm lõppend, kord jälle majas, öelnud ennevanasti üks mees. Kahju, et ma ühtegi eesti keele murret ei valda. Murdekeeles kõlaks see hoopis paremini.

Loo mõte on selles, et ma pole kirjutand ja te pole eriti lugend kah! Ei saa ju vägisi kirjutada ja kui midagi öelda pole, tuleb teha seda võimalikult lühidalt. Nii väitis mu esimene abikaasa.

Aga eile käisin esimest ja viimast korda elus Pilatese trennis. Nüüd on valus eriti parem õlg. Ma teen kodus umbes samu harjutusi, aga suvaliselt. Ei ma jälgi, kuhu mu vaagen vaatab või häbemeluu suunatud on. Teen nii, kuidas mul mugav. Ja nii see jääbki.

Kuid täna õhtul! Oh te ei tea, aga kohe saate teada, sest ma ei jäta ju mitte midagi enese teada, vaid pasundan kogu universumile. Me lähme vallavanema vastuvõtule ja ma saan aukirja! Olen alati mõelnud, et kas austatud inimesed teavad seda ette. Et kas neile öeldakse seda? Muidugi öeldakse. Mul paluti saalis ettepoole istuda. :) :) :) Siis ei võta lavale koperdamine nii palju aega.

Ma loodan, et ma:


  • ei kaotaks lavale minnes kinga
  • ei libiseks poolspagaati
  • ei kukuks lavatrepist lihtsalt alla
  • ja kõik need muud variandid
Musta stsenaariumi teooria. PTÜI! PTÜI! PTÜI!

3 comments:

  1. Palju õnne, Anneli!
    Võid spagaati libistada küll, sest teed seda kindlasti Sinule omaselt graatsiliselt :)

    ReplyDelete
  2. :) :) :) Oh ma koperdasin õige ettevaatlikult...

    ReplyDelete
  3. Nii tore, et Sind on märgatud ja lava peale torgatud :) Olen rõõmus koos Sinuga!

    ReplyDelete