Wednesday, February 1, 2017

Jälle üks igin

Viimasel ajal muudkui igisen, vigisen... Vigisev vanamutt, mis muud! :) :) :)

Kui kellelgi on mingi sündmus, siis reeglina ei minda ju tühja käega. Ma loodan, et kõik juba teavad, et mulle ei maksa lilli kinkida. Mulle kohe ei meeldi! Nende lillepuntidega on pärast ilge jama. Aga kui kingitakse, siis ma võtan loomulikult vastu. Mul on praegugi üks roosa nelk vaasis iidamast-aadamast. Ära ka ei närtsi! Nelk on veel eriti ajast ja arust. Mulle meenus praegu mu pruudikimp seitsmekümnendatel.

Punastest pikkadest nelkidest ja hõbepaberist käepidemega. Fotol, kus ma allkirja annan, hoiab peigmees kimpu just nii, et see hõbedane käepide on näha. Oh aegu, oh kombeid! Aga naljakas igatahes.

Eriti hale on, kui üks suur mees annab teisele suurele mehele mingi õnnetu lilleoksa. Avalikul üritusel. Minu arvates tuleks meeste omavaheline lilledekinkimine põhiseadusega keelustada. Parem andku siis juba pudel. Selle saab ilusasse kinkekotti panna ja asi ants.

Oh ma sooviksin, et mul oleks praegu baarikapis üks koorelikööri pudel näiteks. Aga on vaid üks väga elegantne  ning kahjuks täiesti tühi roosiviina oma ja üks kinnine brändi.

Kummastki pole hetkel abi.

No comments:

Post a Comment