Sunday, February 5, 2017

Esimeses reas

Vist ka esimest korda. Kammerorkestri kontserdil. Põhimõtteliselt nagu orkestri saba all. Ja ma nägin asju, mida ma pole varem näinud.

Näiteks punaseid laike viiuldajate kaelal, mis pilli hoidmisest tekivad. Näiteks seda, et äärmisel viiuldajapoisil jooksis sokisilm. Ka oli ta lampassidega kitsaste pükste vasak säär alt õmblusest lahti. Pärast vaheaega oli see viga korrigeeritud, aga silm jooksis ikka.

Poiss meenutas mulle kedagi, aga ei suutnud välja mõelda. Kui ta kummardamiseks püsti tõusis, pidi alati pükse allapoole sikutama.

Ja siis see ühe viiuldajanna seljalõhikuga kleit, mille all rinnahoidjat mitte kuidagi kanda ei saa. Me nägime, et seda tõesti polnudki.

Esimeses reas oled sa täiesti muusikute energiaväljas. See oli nii nauditav pärast paljusöödud nädalavahetust.

Vene dirigent meenutas meie kontserdimaja Olegi ja Mustoneneil olid taas kuldneetidega kingad. Mul oli ka kuldtikandiga kott.

Mustonenil rippusid nagu ikka katkised poognajõhvid ja ta kiskus neid ära ning viskas põrandale.

Me saime mitu lisalugu ja proua Niina nuttis liigutusest. Võib-olla ka sellepärast, et sa sattus hiljuti kotivarga ohvriks ja oli veel stressis. Sõidutasime ta koduni.

Ta lubas kindlasti otsida ja vaadata filmi Gladiaator, sest meile mängiti Hans Zimmeri muusikat sellest filmist.

Ja mina ei suuda meenutada, kas ma olen näinud!!!

No comments:

Post a Comment