Tuesday, January 31, 2017

Minu isiklik pisike vimm

No see polegi nagu päris vimm, aga välja tahaksin ikka öelda. Ärge võtke surmtõsisiselt. Ma vahel imestan, kui surmtõsiselt inimesed mu kirjutatut võtavad. Ei ole nii! Ise ma tunnen küll alati seda eneseiroonilist allhoovust, mille peal mu lood triivivad.

Seega. Lugupeetud kirjanik. Ka minu poolt. Tema, Juhan Liiv ja meie - meid seovad Välgi metsad. Nende metsade vahel läks hulluks luuletaja, sellest kirjutas kirjanik ja meiegi pidime kord sinna ära eksima, sest tee muudkui hargnes, õhtu muudkui hämardus, bensiin aina vähenes ja ühtki teeviita polnud... Siis ütleski mu filoloogist mees need surematud sõnad: "Pole ime, et Juhan Liiv siin hulluks läks!"

Alati, kui ma lugupeetud kirjanikku kuulan, torgib mind üks tilluke pind. See oli tema lindvistikaraamatus ilmselt, aga ma pead ei anna. Ta kirjutas muude tarkade mõtete hulgas sellest, et mees (või konkreetselt tema ise) ei saa olla naisega vahekorras, kui "vitul on vale lõhn".  Tsitaat võib olla ebatäpne, aga "vitt" oli täiesti kindlasti kirjas. See väike vituke mind nii häiribki, kuna juba järgmises lauses oli "vagiina". Kirjaniku väitega olen nõus, aga no see sõnakasutus tundub nii vale, noh! Just seepärast, et vaid korraks vilksatas.

Oleks võinudki olla vagiina kogu aeg selle mehe puhul. Peangi silmas ilmselt rohkem meest kui kirjanikku hetkel. See mind nii häirinud sõna näiteks Sauteri või Ruitlase puhul on täiesti aktseptaabel.

Need on need pisiasjad. Nagu näiteks tilk tõrva meepotis.




No comments:

Post a Comment