Sunday, January 29, 2017

Kui juba

kui juba niidul õitseks kuldseid taevavõtmeid
ja ojavulinasse kasta võiksin varbad
kui enam teedel poleks valgest lumest tõkkeid
siis üle pehkind purde minna ma ei kardaks

siis lahti teeksin värava mis viltu vajund
toaukse hingedele tagasi ma seaksin
ja tiigi kohal kummarduvad hõbepajud
mind üle aja ikka ära tundma peaksid

kui juba leebed tuuled käiksid üle välja
siis mina kes ma ennast nurka värvind olen
saan lõpuks hingata ja astun ringist välja
sest värv on kuivanud ja mingit ringi pole


No comments:

Post a Comment