Saturday, January 14, 2017

Ilmutus

Oleks ma seda aastal 2012 uneski arvata osanud. See oli teine luuletus, mis mu juurde tuli üle aastate (vahepeal olin lihtsalt psüühiliselt suht stabiilne olnud ja elu elanud, ei mingeid luuletusi :) :) :) ). Öösel, nagu esimenegi.

Kobisin siis voodist välja ning mu armas mees tundis huvi, mis toimub. "Roheline tulukene tuli," sonisin. "Aa, valgusfoor siis," naeris ta ja magas edasi. Mina läksin arvuti juurde ja panin kirja.

Siis ma arvasin, et ehk Juhan Liiv saatis, et selline vanamoodne. Aga ei ole!!! Jumalast kaasaegne on! Seesama roheline tuluke feissbuki paremas ääres su sõprade nimede taga.

Vahel pole tõesti tark tema kutset järgida ning tšättima hakata. :) Olgu nüüd ka luuletus ära toodud, kuigi ma olen jumala kindel, et olen seda juba aastaid tagasi teinud. Topelt ei kärise.

roheline tulukene
vilgub kaugel vaikses öös
petlik virvatulukene
roheline mustas öös
kuhu kutsud tulukene
hele võbin soode peal
miks sa kutsud tulukene
ma ju upun ma ju tean
ma ei tule tulukene
mul on hirm ja mul on külm
jalas niisked samblasussid
udupalakad vaid üll
kustu ära ära kutsu
meelitaja hele leek
petlik virvatulukene
sinu juurde pole teed

No comments:

Post a Comment