Monday, December 12, 2016

Vana Indiaanlase lood 2

Vana Indiaanlane on vana ja tark mees. Terashalli pilguga. Mehelik ja ilus oma kotkaninaga. Noored naised teda enam ei köida. Talle meeldivad vanad ilusad naised, kelle nägu on Elu poolt kortsuliseks voolitud. „Vot see on alles ilus ilu,“ ütleb Vana Indiaanlane ja lisab: „Minevikuga naised ja tulevikuga mehed – nemad huvitavad mind!“

„Sina oled veel liiga noor,“ ütleb mulle ja küsib ega mul külm ole. Õues on talv, aga Vana Indiaanlane hoiab oma pisikest vana-aegset luhvtakent ikka lahti ja tuld pidevalt pliidi all. Tahab, et õhk oleks värske.

Istub pliidi ees saja-aastasel järil ja toidab tuld. Lisab aga halge ja vaatab leeki. Istun tema kõrval vanas nahktugitoolis. Mul pole külm. Olen kannatlik ja ootan, millal Vana Indiaanlane jutustama hakkab. See juhtub kindlasti, aga otse küsida või tagant kehutada – seda ei maksa kunagi.

„Üks mu sõber rääkis,“ alustabki Vana Indiaanlane ja ma ohkan mõttes kergendatult, „et siis, kui uus eesti aeg tuli ja inimesed hakkasid jälle kiriku vahet vuhtima käia, otsustasid ka nemad oma viieaastase poja ära ristida.“

Nüüd on väike paus, sest Vana Indiaanlane võtab roobi ja lükkab halud tihedamini kokku, et need paremini põleksid. Piipu täna ei panegi ette. „Kogu aeg kah ei viitsi kiskuda,“ ütleb põhjenduseks. Ilma, et ma küsiksin.

„Pühapäeval pidid siis ristsed olema, külalised juba kutsed saanud pika laua äärde istumiseks, aga sõber vaatab, et mida aeg edasi, seda loiumaks ja kurvemaks laps muutub. Haige justkui pole, palavikku ei ole, aga mdagi on viga küll. Viimaks sõber taipab, et miski rõhub poissi. Kutsub siis lapse enda juurde, et see räägiks. Poiss puikleb algul, aga lõpuks vaatab pisarais silmadega isale otsa ja küsib: „Isa, kas sina oled ka ikka seal, kui nad hakkavad mulle neid naelu lööma?““

Vana Indiaanlane ohkab ja mina olen hiirvait. Ma e suudakski midagi öelda. Ma tunnen praegu selle väikese poisi muret ja hirmu.

„Aga ristsed olid lõbusad. Ma olin ka kohal. Käisin üle hulga aja kirikus. Ega ta tükki küljest võta.“


No comments:

Post a Comment