Sunday, December 25, 2016

Nõrk seelik

Nüüd ma pean teile oma esimese jõulupüha jutluse. Suht sarkastilise. Hoiatan juba ette. :)

See oli aastaid tagasi. Ei mäleta, kas juba krooni või veel rubla ajal. Igatahes oli mul neli last ja vähe raha. Emme andis juurde. Nüüd annavad lapsed. Keegi on mulle ikka raha andnud, kui mul endal napib.

Poes polnud eriti midagi saada. Siis märkasin vaateaknal üht seelikut - helekollane, poolde säärde ja suurte dekoratiivsete taskutega. Hirmkallis. Emme andis raha ja ära ma selle seeliku ostsin. Etteulatuvalt võin öelda, et kandsin riideeset pikka aega.

Ja siis, kui seelik seljas, kohtasin naabrinaist, kes mulle ütles: "Ma vaatasin ka seda poeaknal. VÄGA NÕRK SEELIK!"

Halleluuja! Äkki seisnes seeliku nõrkus selles, et naabrimutt oli minust hulga paksem. Talle poleks seelik sobinud. Ilmselgelt mitte.

Armas Jumal! Anna mulle ikka kannatlikku meelt ja oskust vahet teha, kes on minu inimesed ja kes mitte. Anna mulle väge omasid armastada, teised elagu rahus oma elu. Aamen!

No comments:

Post a Comment