Wednesday, December 7, 2016

Kui sul puudub vingugaasiandur

Juba ammu tegin ettepaneku, et muretsetaks. Ma olen korra juba ise ennast vingugaasiga mürgitanud. Õnneks suht kergelt, aga kolepaha oli ikkagi olla. Ja kord hakkas kiirabimeestel andur lõugama. Ma olen käbe siibrisulgeja. Eile tundus ka, et panin liiga vara kinni. Siis avastasin, et saan ju akna avada. Ja edasi juhtus nii:


ma avan akna külmas talveõhus
kus puude kohal ripub tähevanker
mind tuba ahistab kui metsavenna punker
nüüd hing saab hingata ja mõte uitab rahus

ma kuulan ööd kus tasa laulab maantee
ja kuu on hoopistükis teispool maja
üks tulesilm sääl läbi okste leiab raja
ja kauged koerad hauguvad ei maga nad veel

kord täpselt sama akna päästsin valla
nii oli ema õpetanud ikka
et hing kes kehas vangis olnud elu pika
saaks vabalt lennata nüüd tähistaeva alla

kus olema saab mulle viimne aken
kui otsa saab kord minu maine rada
oh hooliv käsi aita riivid hinged vabaks
siis takistuseta ma Linnuteele pagen



No comments:

Post a Comment