Saturday, December 31, 2016

Kleopatra kontserdil

Mul oli eile saalis palav. Vist on enne ka olnud, aga ei mäleta. Ja eredas valguses paistsin endale tiba totakas. Pika musta varrukateta kleidi peal must läbipaistev törka, mis oli natuke kitsas ja dekoltee erines kleidi omast, aga noh... must musta peal ei paista välja ju.

Lisasin kamaluga etnoehteid - rõhud ja lai kaelaehe, rippuvad kõrvarõngad, käevõru, sõrmuksed. Siis mu mees ütleski, et näen välja nagu Kleopatra. Kuldne ridikül oli ka.

Mina, kes ma olen ikka forte fortissimo inimene, ja tahan, et lauldaks-mängitaks täiega, tuletasin endale meelde, et tegelikult on piano meisterlikkuse mõõdupuu. Tegelikult tuletasid seda meelde Tallinna Kammeorkester ja Tim Kliphuis Trio Hollandist.

Oh kui ilus! Ma aina heldisin ja hoidsin vahepeal kätt südamel, et see seest välja ei kargaks. Ma sain väga hästi aru, mida tähendab instrumendi valdamine, aga ma polnud kade. Ei olnud ka pahane Armsa Jumala peale, et ta sellest kõigest on minu ilma jätnud. Võib-olla mõnes teises elus...

Ma arvan, et avan minagi oma parasjagu häälest ära klaveri kaane ja mängin ühe Oskar Merikanto Valse lente. Ja KUI Helen ja Robi peaksid tulema, siis pistan ahju brokolivormi ja lõhe.

Olge hoitud ja jääge moodsaks ka uuel aastal!


No comments:

Post a Comment