Saturday, December 3, 2016

Ei läinud läbi

Ei ole nii, et ERSO tuleb provintsi kontserti andma ja lood on hoopis teises järjekorras, kui kavas kirjutet. Et hiinlase asemel on hoopis Pärt ja vastupidi. Saame aru küll.

Aga no see Kristjan Järvi, keda ma esmakordselt elusast peast nägin.!!!Põhiliselt küll selja tagant, aga sellest piisas, et ära tunda fenomen, miks maailma ihaldatuimad mehed on just dirigendid, heliloojad, kirjanikud, kunstnikud ja näitlejad. Vähemasti minu menüüs.

See kontsert keetis mind täielikult süldiks. Heas mõttes. Kui me seal püsti seistes muudkui käsi plagistasime, tegi dirigent žesti, et ta tahaks puhata. See oli peale muusika ka väga raske füüsiline töö, mida seal laval tehti.

Rääkisime enne just Maiega, kuidas ta nooruses oma "käed ära mängis". Ma olen sellest kuulnud, aga täpselt ei tea, mida see tähendab. Maie puhul tähendas seda, et käed pandi lahasesse. Nüüd, kus ta on kaheksakümne kanti ja kogu elu klaverit mänginud, sõrmed enam ei tööta.

And last, but not least. Lihtne inimlik headus ja sõprus üllatas sel õhtul taas. Täiega!!! Keegi mõtleb meie peale, tellib kohvikus Hennessy ja latte, kolm inimest ootavad meid, aga meie lihtsalt ei usu, et nii võib olla! Hea, et me lõpuks ikka kohale jõudsime. Aitäh, armsad inimesed! Ei ole nii, et parimad sõbrad leitakse vaid nooruses. Imesid juhtub ka küpses eas.

Eestlane on ju umbusklik. Juba aegade algusest. Meenub jutt selle kohta. Tulnud mõisahärra häärberi trepile, lasnud püksid maha ja näidanud p....t.

EESTLASED EI USKUNUD!!!

No comments:

Post a Comment