Friday, December 23, 2016

Autorlus

Istun, kuigi eilse peo nõud on veel pesemata. Küllap jõuan. Ma jätan selle justkui maiuspalaks, sest huvitaval kombel ei ärrita need söögised taldrikud ja veinised pokaalid mind karvavõrdki. LOOMULIKULT ei ole mul nõudepesumasinat. Ma ei vaja. Ma vajan muud. INIMESI enda ümber.

Mõtlen ühest luuletusest, mis on mind läbi elu saatnud. See oli kirjutatud mu suure venna albumisse tema sõjaväefoto kõrvale. Küsisin hiljuti, et kelle oma, aga ta ei teadnud. Mäletas vaid, et need neli rida on pärit tollasest "Noorusest".

Mina, kes ma olen tulihingeline autorluse eestkõneleja, levitan nüüd ise ka anonüümset loomingut. Lootuses, et äkki keegi teist saab mind aidata.

Tsiteerin mälu järgi:

kristalseks kirmeks talv su ette laotab jää
alt kuristik kaeb läbi helgi
niisama pealispind on inimrõõmudelgi
jääl liugle surelik kuid ära seisma jää

Minu jaoks on neis ridades võimas sõnum!

No comments:

Post a Comment