Sunday, November 20, 2016

Verbaalne kõhulahtisus

Oli see vist Peetri kiriku juures, kus lugesin lõiku pühakirjast: "Pane valvur mu suu juurde, hoidja mul huulte uksele..."

Täna olin ma äärmiselt vihane ja käitusin väga resoluutselt, võib öelda isegi, et matslik-kirglikult.

Tõesti, kui ma lähen oma armsa mehega kontserdile ja tahan enne seda näitusel mõnda pilti vaadata, siis ei soovi ma teps mitte, et üks mutt (enda arvates loomulikult ülitark DAAM) kargab külge ja kukub kaagutama oma saba ja sarvedeta juttu, oma lõputut didaktilist möla. No üldse ei huvita!!!

Ühel hetkel tõmbasin mehe lihtsalt kättpidi kaasa, öeldes: "Me läheme nüüd kontserdile!" "Kuhu te lähete, kümme minutit on veel aega!?" kilkas mutt. Ma lisasin enda poolt poolvaljult ja teises suunas: "Mine persse!"

Kogu kontserdi ajal, mis oli väga hea ja mida täiega nautisin, kees mul vaikselt alateadvuses. Siiani keeb. Välja kirjutades nüüd jahutan seda keedust ja vaikselt mõtisklen, et mis mind siis ikkagi nii väga ärritas.

Ma arvan, et see oli minu privaatsuse rikkumine, tungimine mu intiimsesse ruumi hetkel, kui soovisin olla kahekesi.

Olen ka vahel maniakaalne ja lobisen ning naeran, aga ma ei plärise lõputult. Üldjuhul ikka sondeerin, kas inimene soovib minuga vestelda.

Tõepoolest - rääkimine hõbe, vaikimine kuld.

No comments:

Post a Comment