Monday, November 21, 2016

Vanus on eelis, aga...

Vanusega muutud julgemaks ja juskui rohkem on lubatud öelda. Eks elukogemus julgustab ja midagi pole enam ju kaotada.

Üks mu tuttav kaheksakümne tuuris tõeliselt haritud daam kirjutab feissbukis selliseid kommentaare, et minulgi lähevad silmad pahupidi. Kord ta tsiteeris anekdooti pimedast mehest, kes kalapoest möödub. Küllap teate. :)

Tundub, et minagi olen juba sellesse ütlemiseikka jõudnud. Noh, kasvõi see eilne juttki ja tänagi võtsin feissbukis sõna.

Lappan ja lappan uudistevoogu ja muudkui tulevad Anna-Maria Galojani postitused, mida üks mu feissbukisõber, keda ka päriselus tean, jagab. Ma tean, et sellisel puhul on parem ignoorida, aga ma ei suutnud. Võtsin oma näpud ja kirjutasin: "Milleks seda Galojani jagada??? Püha Taevas!!!"

Mõne aja pärast tuli vastus: "Vabandust, et ma Teilt luba ei küsinud!" Seepeale saatsin mina naeratuse.

Aga tõesti, Galojani jagamine ei mõju küll kellegi immitsile kuigi hästi, kui oled ikka vähegi isamaaline inimene. Mina olen.

Jääb nüüd vaid oodata, et kui mina midagi jagama hakkan, mul on plaanis enne jõule oma raamatut meelde tuletada, saan ka kommentaariks: "Milleks sellist asja küll jagada???"

Samas usun, et pole tegemist nii pisikese inimesega. Elame, näeme.

No comments:

Post a Comment