Monday, November 14, 2016

Noored õunad

Ma pole kunagi armastanud kuivatatud õunu. Kuivatan neid vaid tüdrukute pärast. No ja midagi tuleb ju õuntest teha. Niisama vedelema ei luba süda jätta.

Minu ema aga kallas kuivatatud õuntele kuuma vee peale, sai niimoodi õunatee ja sõi ka pehmeks läinud õunad ära, ise kommenteerides, et kuumas vees lähevad nad nooreks tagasi. Seda väljendit peab Maria väga vaimukaks nagu paljusid teisigi vanaema omasid, mida me siiani kasutame.

No ja mida mina nüüd teen? Kuhu ma olen jõudnud? Istun loomulikult arvuti taga, laual kruus kuivatatud õuntega, mis on keevas vees nooreks tagasi läinud. Söön neid tasapisi ja ootan, kuni tee jahtub ning suu juua kannatab.

See on uskumatu, kui sarnaseks me vananedes oma vanematele muutume. Noor inimene ei usu seda. Ta arvab, et vanad inimesed on mingi omaette liik, mis teda kuidagi ei puuduta.

Puudutab ja kuidas veel! Teie, mu ilusad ja noored, teist saabki uus komplekt ratastoolides juurvilju kusagil hooldekodus.

Nii on.

No comments:

Post a Comment