Friday, October 28, 2016

Üks avastus ja üks lahkumine

Eilne õhtu kujunes meil kodus suurepäraseks muusikaelamuseks, sest Aimar leidis kusagilt oma tuhandete CD-de hulgast Bryan Ferry AS TIME GOES BY. Aimar väidab, et oleme seda koos kuulanud, aga ma ei mäleta absoluutselt.

Igatahes suurepärane muusika. Ja mis peatähtis - saan kuulata voodis lebades ja sõnu kaasa lugedes. See on minu jaoks oluline. Pealegi on selle väikeses raamatukese, mis plaadiga kaasas on (kas sel on ka mingi erinimetus?) illustratsioonid lihtsalt imelised. Segu eestiaegsetest Maretitest ja viiekümnendate Siluetist. Oli siis juba Siluett?

Igatahes on mu lemmikud Falling in love again, Where or when, Miss Otis Regrets.. Neid on veel. Esimene lugu on väga tuntud, aga peale selle on mul ka mingi isiklik kogemus, aga no mitte ei meenu.

Soovitan kuulata! Juutuubis on kõik olemas.

Ja siis legendaarse Valter Ojakääru lahkumine. Meenus, kuidas kirjastuses töötades käisime Ammende villas üht tema raamatut esitlemas. Mina olin lihtsalt müüjanna. :) Sõitsime mikrobussiga, milles oli ruumi küll, aga me mõlemad lugupeetud vanahärraga istusime koos juhiga eesistmel. Seal on küll kolm kohta, kuid mitte eriti palju ruumi. :) Papa Valter väitis, et temal läheb samuti mujal istudes süda pahaks. Ja minul kohe kindlasti.

Pärnusse jõudes oli ürituseni veel aega ning isa-poeg Ojakäärud ja saksofonist Lembit Saarsalu kutsusid mind restorani lõunale, kuigi ma ise end kaasa ei toppinud. See oli väga meeldiv lõuna, kus ma sain tunda tõelist härrasmehelikkust. Ilus, kui sinu lauda istudes kolm nii kuulsat härrat püsti tõusevad.

Raamatuid vist kahjuks eriti palju ei müünud. Mäletan, et pakk, mille pärast koju tassisin oli hirmus raske.

Ilusat lendu Sulle, lugupeetud Papa Valter!

No comments:

Post a Comment