Tuesday, October 25, 2016

Saladus lahendatud

Jah, see on ikka hambaarsti abilise higilõhn, mida ma tunnen. Mitte minu. Ma tõmban kaenlaalused nahapoorid leidispiidstikiga nii tuugalt kinni, et sealt ei lendu enam midagi. Aga seni ma kahtlesin. Jah, see ongi lihtsalt higilõhn, mitte hais. Märgatav, kuid mitte ebameeldiv. Võib-olla ta ei kasuta vahendeid või pole need küllalt tõhusad. Noor kena naine muidu.

Selline töö ajaks mind ka higistama. Sa pead iga hetk olema valmis täitma hambaarsti korraldusi, mis antud tasasel häälel. Mina ei saa neist üldse aru. No ma olen poolkurt ka. Käsklused kõlavad umbes nii: "Uus sülg! (sülge vaja imeda), A3??? (pole udust aimugi), peenike plekiriba, ei, seal oli üks peenem jne."

Õnneks on arst rahulik. Ja kui valus pole, siis on hambaarstitoolis täielik nirvaana. Eriti siis, kui saab mingeid häid lõhnu ninna tõmmata. Ma mõtlen neid meditsiinilisi, mitte higilõhna. Tundsin täna ise oma parfüümi. Muretsesin, et küllap see oli liiga tugev, kui juba ise tunned.

Mu parfüüm sobinuks küll rohkem hilisõhtusele tantu- ja joomapeole kui keset valget päeva arstikabinetti. Ikka see mulle nii armas Black Phoenix. 

Patune lõhn.


No comments:

Post a Comment