Saturday, October 15, 2016

Ma nägin taganenud Araali merd ja laevavrakke kõrbeliivas

 ma teadsin kohe alguses
et meie kokku ei saagi
kaks maailma eri valguses
ja liiga pikk vahemaagi

meri taganes otsata kaugele
roostes vrakid jäid kinni liiva
ja kotkas kes võtnuks mind turjale
laskis kärpida oma tiivad

rajad mägedes varingu alla jäid
üksainus rusude rivi
ma rahutult käin ja käin ja käin
rinna sees oleks kui kivi

ma proovin nüüd tulla siis mõtetes
sest mõte on alati prii
kui tulen siis tulen ma tõtates
oota seal kus me ilmade piir



No comments:

Post a Comment