Friday, September 30, 2016

Ilus lõpp

Täna on ju viimane september. See, et ma siin kirjutan, on sulaselge asendustegevus, sest õues ootavad mind sügistööd.

Päike ja tuul. Tuul on üpris vali. Siiski mitte nii vali, et kardaksin. Kui ma midagi kardan, siis seda, et kuivav pesu nöörilt metsa lendab.

Vaatasin täna meie kraavi, mida lapsepõlves kutsuti šahtikraaviks.Kaevanduse vesi ilmselt voolas seal - puhas ja ilus. Kaldad olid liivased ja meil vennaga oli seal üks ujumiskoht, kuhu sai läbi kohati võssa kasvanud naabritalu heinamaa. Võsa sees olid päikesepaistelised lagendikud, kus veel heina niideti.

Siis kasvas kõik täiesti metsa ja nüüd on mets jälle maha võetud. Kraavikaldad on trimmerdatud, kraavipõhjas nireke vett ja triibuke hundinuiasid. Ma loodan, et igaveseks on möödas ajad, mil kraavi prügi toodi. Selleks on kõik nüüd liiga lage ja öösiti ka valgustatud.

Mu aias on muru pikk, aga niita ma seda enam ei viitsi. Nii lähebki talve alla. Mitmed tööd jäävad tegemata. Näiteks õunapuude vesivõsude murdmine. Ei jaksa.

Sel aastal ei teinud ma ühtegi hoidist ega korjanud ühtki ravimtaime. Ei huvitunud.

Kuid nüüd ma lähen ja kisun välja ammu kuivanud ning külvanud tillivarred ja pistan suhu mõne vaarika.

No comments:

Post a Comment