Wednesday, September 7, 2016

III ja IV

III

Kui värske paarirahvas köögiukse kaudu lõpuks pastoraadist väljub, õpetajahärra manitsussõnad kaasas ja nimed kirikuraamatus kirjas, on juba suur lõuna käes. Nad on juba trepist all, kui õpetaja, ikka veel hommikukuues, trepile astub, mõned rahatähed käes, ja nad tagasi hõikab:
Kas see oli tõesti sinu viimane raha, Miili?“
Jah, viimne kui sent.“
Aga kas sinul on raha, Taavet?“
Ei minul ole midagi. Mul koht võlgu ostetud. Iga sent läheb võla katteks.“
Püha jumal, kuhe te siis nüüd kahekesi lähete, paljad nagu kaks püksinööpi? Näe, võta seegi ja ostke endale pulmapäevaks saia ja vorsti,“ annab vana Blumberg natuke Miilile ta oma raha tagasi.
Ei pruutkleiti ega mirdipärga, ei loori ega leierit, ei külalisi ega pulmapidu, ei sõrmukseid ega midagi, aga rõõmsad on mõlemad. Võtavadki kaupmehe juurest prantssaia ja vorsti ja pudeli punast magusat viina. Miira hirnatab rõõmsalt. Tal on kaerakott tühi ja nüüd saab jälle sõita. Võrinal veereb kaarik alevimäest alla uue kodu poole.
Kodus joodab Miili kõigepealt kaevukünal hobust, seob siis looma jälle männi külge ja läheb tuppa. Seal on juba Taavet ja Leeni ja veel üks võõras naine ees. See on vanemat kätt ilus puhas naine, peenema rahva riided seljas. Riided on küll uhked, aga juba kulunud. Teretab lahkesti kättpidi. Laual on piimapudel, meepütike ja rabarberikook. Naine hakkab rääkima:
Mina olen Taaveti naaber. Kitse-Elfriide. Nii mind külarahvas kutsub, sest mul on ikka alati kaks kitse. Toon iga päev Taavetile kitsepiima. Ehk praavib poiss välja. Kui ikka kitsepiima ja mett võtad, siis peab tervis tulema. Ja kooki ka küpsetasin. Leeni juba rääkis mulle ja ma näen teie nägudest, et võime vist pulmasid pidama hakata.“
Võime jah!“ paneb ka Miili oma prantssaiad ja vorsti ja viinapudeli lauale. Eks kõigil ole kõhud tühjad. Aga ei ole, mille seest juua. Üks plekk-kruus, sinna valab Kitse-Elfriide piima ja paneb pliidile sooja, ise Miili ees vabandades:
See on nüüd viimane kord, kui ma sinu meest talitan, ära sa pahaks pane.“ Kui Taavet korraks õue läheb, ütleb Elfriide Miilile:
Hea, et sa tulid, armas laps, ära oleks surnud see poiss, ei olnud enam terakestki elurammu sees. Aga täna kohe hoopis teine nägu peas.“
Süüakse kooki ja vorsti-saia ja rüübatakse aga pudelist. Tuju muudkui paraneb ja põsed hakkavad punetama. Siis ütleb Leeni:
Ma hakkan kodu poole sõitma. Tea, mis teised seal murega teevad.“
Tüdruk jätab Elfriide ja Taavetiga hüvasti. Läheb koos Miiliga õue, kallistavad veel kaevu juures ja siis hüppab kaarikusse, annab Miirale ohjaharuga ja kihutab peagi metsavahele. Miili lehvitab veel, ohkab ja läheb siis tuppa tagasi. Seal on Elfriide ka juba kojuminekut sättimas. Hüvasti jättes ütleb Miilile:
Sa vaata nüüd majapidamine üle. Eks ma homme tulen ja siis ütled, mis sul vaja on. Ma aitan kõigega, millega saan. Küllap siis saame tuttavamaks ka, aga nüüd teil tarvis omavahel olla. Head tervit.“
Ja läinud ta ongi. Seab sammud paremale poole mööda Mustmetsa teed, aga tema maja Tisleri õue peale kätte ei paista. Miilil on uuest naabrist hea meel. Aga nüüd on aeg majapidamine üle vaadata. Taavet istub köögis laua taga natuke nagu nõutult ja häbelikultki.
Näita mulle nüüd maja,“ kamandab värske noorik. Köögis on kõik juba nähtud, aga uks viib veel väiksesse kambrisse, kus peremehe voodi.
See ju kole kitsuke!“ ehmub Miili.
Mul polnd laiemat vaja, aga küll ma nüüd kohe uue teen, mis see siis teha on!“
Majakese taga on räämas aed, kus õunapuid ja marjapõõsaid. Aia taga jõe ääres saun. Saun on puhas.
Elfriide käis siin saunas juba Eevaldi ajal ja käib nüüd ka. Sellepärast kõik nii puhas ongi, et Elfriide käis. Ega siis üksikul vanapoisil nii poleks olnud,“ seletab Taavet.
Teispool jõge on veel killuke Tisleri maad. Jões on nende all just koolmekoht. Poolesääreni vesi, saab jalgsi läbi, pole purret vajagi. See Miilile meeldib, et pole kole sügav. Nii palju vett ikka on, et pesu loputamiseks aitab.
Homme hakkan kohe hommikust aeda sättima. Kaevan peenrad ja teen puude-põõsaste alused korda. Kuivanud oksi ka tarvis lõigata. Ehk Elfriide annab mulle seemneid. Näe, siin ka rabarber juba väljas,“ ongi noor perenaine kodunenud.


IV

Järgmisel hommikul on Miili varavalgega aias. Rohib ja kaevab ja lõikab ja kannab kuivad oksad lõkkesse. Taavet hööveldab toas voodiotsasid. Aeg-ajalt sõidab ikka mõni kaarik või vanker mööda, aga need jäävad parajasti nii kaugele, et jõudu tööle ei ulata soovida ja Miili ei tahagi. Hea on omaette rassida.
Ennelõunal, kui Miili aiaga juba peaaegu valmis on ja parajasti selga sirutab, tulevad Taadevälja teelt küll kaks väga tuttavat hobust – vana tööhobune Matu träna täis vankri ees ja Miira jälle kaarikuga. 
Vankri peal istub ema ja vankri taga käib Musti – Miili kaasavaramulikas. Ei julgenud ikka Sultaniga tulla, on millegipärast Miili esimene mõte. Sultan on suur must tugev sõidutäkk, naised ei julgegi teda kunagi ette panna, aga paras oleks olnud praegu koormat vedama. Vene Matu saab nüüd sellise koosa.
Miili jookseb ruttu maja ette kaevuküna juurde ja selleks ajaks, kui hobused õue keeravad, on tal käed juba mullast puhtaks loputatud. Naised toovad hobused kaevukünale jooma ja seovad siis mändide külge ja tulevad Miili juurde tagasi. See vaatab häbenedes maha, aga ema kallistab teda kõvasti ja ütleb:
Mis sa siis sedasi? Ega me poleks ju sul keelanud Taavetile minna.“
Teie poleks keeland, aga mina ei teadnud ju, kas Taavet tahab,“ löristab Miili vastu ja küsib:
Kas papa oli kole vihane?“
Papa aga naeris ja ütles, et vat kus tüdruk. Et sellepärast ta uuris minu käest seda Mäeste Juliuse ja Oru Viiu paaripanekut. Et nüüd on Blumbergil peenike pihus. Et tema paneb raha eest vanakuradi endaga ka paari ja kasvõi kesköösi. Papal oli hea meel kohe, et sa Blumbergile niisuguse vembu viskasid. Aga tule võtame nüüd sinu kaasavara maha ja ega me hakkame Leeniga varsti tagasi sõitma. Terve päev läheb kohe siin edasi-tagasi ajamisega.“
Vankrilt tõstetakse maha kartuli- ja jahukotte, Miili veimevakk, korvid lauanõude ja köögiriistadega. Ühes kastis ruigab seapõrsas, teises kaagutavad kanad ja vankripäras on seotud jalgadega kaks lambatalle. Isegi kassipoeg ja koerakutsikas on toodud. Kaarikus on Miili jalaga „Singer“.
Taavet on tulnud ka õue tere ütlema.
Noh, armas väimeespoeg, ega sa siis paljast naist saanud, kaasavara ikka ka,“ seletab ema asjalikult ja teeb Taavetile kättpidi tere. See on kohmetu ja Miilil jooksevad aga silmist pisarad.
Esimene tütar mehele panna. Läks, nagu läks, aga ega ma oma last siis purupaljalt kodust ära saada. Lähme nüüd korraks tuppa ja võtame saia-piima ja siis hakkame tagasi seadima.“
Ema on asjalik nagu ikka. Asjalik ja lahke. Ta on kringli küpsetanud ja suur piimanõu on ka kaasas. Toas kraamib Miili lauanõud kohe kastist välja. Need ilusad lilledega kruusid on ema talle toonud. Jälle läheb meel härdaks. Ema lõikab kringlit ja Leeni valab piima.
Vankri ja Miira jätame teile, kaarikuga ja Matuga läheme tagasi,“ seletab ema.
Nüüd tuleb ruttu korraldada, kuhu me need loomad panna saame,“ vaatab Miili nõutult Taaveti otsa.
Eevaldi seakuut on ju alles. Selle ma kohendan üles. Põrsas ja talled ja kanad mahuvad kõik sinna, aga mullikas ja hobune tuleb Koplile viia. Ega saa loomi ju lageda taeva alla jätta. Eks ma katsun sügiseks lauda valmis saada. Kutsun Kaarli appi. See kipub juba ammu kodust ära.“
Soh, mis seal kodus siis viga?“ imestab ema.
Seal töötegijaid küll. Meil ju maja poisse täis. Kaarel tahab niisugust tööd, mille eest raha ka ikka antakse ja mis nii koledasti konti ei murra.“
Kas siis jätkub kahele tööd ja raha?“ on ema mures.
Tööd on küll. Kõik tahavad kappisid ja kummuteid ja toole ja laudu ja voodeid ja kirste ka veel takkaotsa. Siin jätkub kahele mehele tööd küll,“ on Taavet hakkamist täis.
See rõõmustab ema. Ta võib rahuliku südamega oma noorema tütrega koduteele asutada. Mändide all rakendatakse hobused ümber. Ema ja Leeni Matuga keeravad Taadevälja teele ja Miili Miiraga, Musti vankri taga, pöörab Suursoo poole, sest loomade ulualuse asi tuleb korda ajada. 
Sõita on vaid viie minuti jagu. Kopli talu paistab koduõue kätte. Enne on veel vasakul pool teed Kingsepa koht. Kingsepp Taalman on ise küll surnud, aga siin elavad tema lesk Liide ja tütar Leevi oma nelja-aastase poja Kristjaniga. 
Õuel kaevul peseb lahke olemisega naine pesu. Küllap see on Liide. Miili soovib jõudu ja soov võetakse rõõmsasti vastu. Miina ptruutab Miira paigale ja ajab paar sõna juttu. Uued naabrid ikkagi ju. Seletab, et on Tisleri Miili ja et läheb Koplile. Varsti jätavad naised jumalaga ja Miili sõidab edasi.
Kopli on suur ja võimas talu. Jagamata. Lapsi on peres vähe olnud ja nii seisab talu aastaid ühes tükis ja kogub rikkust. Kopli Liidia on perenaine ja tema jässakas ja tugev mees Oskar koduväi. Peale selle on tasuta tööjõud veel Oskari tumm vend ja vigase jalaga õde. Sulased ja tüdrukud peale selle. Ka Kingsepa Liide käib päeviliseks. 
Liidia õde Elfriide on alevis villavabriku omaniku Krankmanni naine. Eks Krankmannigi rikkus tuli ta pruudi kaasavarast. Talus on lõunasöögijärgne leiba luusse laskmine. Perenaine just lõpetab nõude kuivatamist ja palub Miili söögilaua äärde. See teretab ja paneb tüki ema toodud kringlist lauale. Liidia kuivatab käed, teretab ja istub siira uudishimuga kuulama.
Nüüd on lugu nii, et Miili on Tisleri Taaveti naine, aga hooned on väikesed ja hobune, mullikas ja vanker ei mahu kuhugi ära. Lageda taeva alla ju ei jäta. Vaatab, kas saab sügiseks lauda ja vankrikuuri valmis. Selle eest teeb siis tööpäevi. 
Miili on tugev ja oskab ja jõuab kõiki töid teha. Ka kesakündi, sõnnikulaotamisest ja heinatööst või rukkilõikamisest rääkimata. Raha praegu maksta ei ole, aga Miili tunneb õmbluskunsti ja kui ta kunded saab, küll siis tuleb rahagi.
Kopli on ise mitmehobusetalu, aga hobune pole kunagi liiast. Kopli Liidia on vastutulelik. Vanker mahub ilusti tõllakuuri ja ega see leiba ei küsi. Rohi juba tärkab, hobused on koplis ja mullikas läheb Kopli karja. Eks suurem töötegemine jää ikka heinaajaks. Liiati, kui talveheina ka vaja. Tisleril ju nii palju maad pole, et heina teha. Hea, kui hobune vahel mõne suutaäie saab ja lambatalled.
Miili jätab oma varanduse Koplile ja lahkub rõõmsal meelel kodu poole. Esimene päev uues kodus hakkab õhtusse jõudma.

No comments:

Post a Comment