Wednesday, March 2, 2016

Väärtkirjanduse analüüs

Mees tõi mulle eile vastuvõtujärgse Kroonika. Ma ise ei küsinudki mtte! Aga vaatasin siis küll, kui juba toodi. Süda on nüüd rahul, sest keegi mu tütre kallal ei haukunud. Tema Tanel Veenre merihobud said kiitagi.

Sugeda said lugupeetud Leelo Tungal ning Kirke Kangro. Neil olid joped seljas ja kingad kilekotiga kaasas. Ei tohi nii! Tuleb kümme eurot taksosõitu investeerida ja peokingad kohe jalga panna. Kust teab Ülle Suurhans-Pohjanheimo, et just kümme eurot on arve? Jumal teab, kust starditi.

Õhtutualeti peal olgu stoola või karusnahk või villane mantel ja kindad ilmtingimata käes! Jätke meelde!

Urmas Väljaots hurjutas Narva linnapead ja ja tema abikaasat kostüümide sini-kollase värvivaliku pärast. Need on Narva lipuvärvid. No kust pidi moeajakirjanik Londonist teadma sellist asja? Mingi Narva lipp!!! Ma saatsin Kroonikale selle kohta valgustava sõnumi.

Te teate midagi Narvast? Eriti ajaloolisest Narvast, mis oli kunagi Euroopa baroki pärl.

2 comments:

  1. Tänud valgustuse eest, Anneli (ja seda siiralt)! Pean häbiga tunnistama, et Narva lippu ma tõesti ei tunne, nüüd siis tean :-) olgugi, et kostüümi valiku motiivid on aru saadavamad, poleks see arvustust siiski muutnud, sest olgu millisest üllast (või populistlikust) ideest inspireeritud tahes, ei tähenda see, et tulemit peaks selles kontekstis hindama teistmoodi (et nagu olümpia ja paraolümpia). Tegu siiski kandjate omaloomingu, mitte ametliku/traditsioonilise vormirõivaga. Tervitused Londonist! u.

    ReplyDelete
  2. Väga armas kommentaaar! Tänan! :)

    ReplyDelete