Sunday, March 27, 2016

Ülestõusmine

Ma olen voodist lõpuks üles tõusnud. Halleluuja! Tükk aega vedelesime Mariaga ja filosofeerisime nagu ikka, kui ta kodus on. Naersime hullumoodi nagu ikka, kui ta kodus on. Ma vaatan, kas telerist tuleb mingi jumalateenistus. Kardan, et on juba läbi.

Täpselt nii. Ei märkigi jumalasõnast. Saatekava pole. Küllap olen tulealustuseks ära põletanud. Nii väga see telekas mind ka ei huvita.

Täna on ehk see päev, kus panen end riidesse ja me läheme välja sööma. Ehk. Kunagi ei või minu puhul milleski kindel olla. Viimasel hetkel võib-olla enam ei taha.

Vaatasin feissbukki, õnnitlesin sünnipäevalapsi ja laikisin mõnd pühadeõnnitlust vaid seepärast, et täna on õige päev ja siis väljusin. Jumala eest ma ei suuda seda uudistevoogu enam lapata. Ei huvita, noh! Karta on, et lähen internetidieedile, kui peaksin lähiajal haigemajja minema. Mul on juba kaasa pakitud veel värvimata mandalad, märkmik, pastakas ja Dobble. See mäng, noh, kus peab sarnaseid kujundeid leidma. Kavatsen seda üksi laduma hakata nagu pasjanssi.

Mis ma tahan öelda, ongi see, et kui ma katkestan nädalaks kirjutamise, siis ma ei ole loodetavasti surnud, vaid lihtsalt vajutanud veidikeseks pausi nuppu.

Ärge siis päriselt ära minge. Kahju oleks teid kaotada. Kuid miski pole veel kindel. Võib-olla võtab haiglasse saamine aega ja sel juhul ma jahun siin edasi.



2 comments:

  1. Ei lähe siit keegi. Iga päev käime kontrollimas, et kas oled tagasi :)

    ReplyDelete