Saturday, March 12, 2016

Kreissaag

Vaata, kui tõmban oma kreissae praegu käima ja kukun vinguma! Tegelikult ei olegi millegi üle vinguda, seis on lihtsalt selline, et kõik, mida ma teen, tundub nõme ja vale.

Ma arvan, et pean aja maha võtma, aga mul on niigi kogu aeg aeg maas. Rohkem maha pole enam võimalik võtta.

Ma jätan nüüd oma käsikirja rahule, fotod lauale laokile ja hakkan Helend Peebu raamatut lugema. Vahel piisab ühest ainsast sõnastki, et kõik jälle paika loksuks.

Mida teie täna teete?

2 comments:

  1. Mina leban. Vahin aknast puid ja taevast. Raagus puid on hea vahtida. Müstikaline rahustav muster neist. Mõni raag ripub juba aastaid, kõigub ja kõigub, aga ei saa ka tormid teda alla. Raagus võradega sama asi, mis mullase põndakuga, tundub nõnda uskumatu, et on ka üks teine aastaaeg, kus klorofüll päikses helendab, nii et tumedaid prille vaja.

    ReplyDelete
  2. Jaaaa.... ma tean seda puude vahtimist väga hästi. Mu päev algab suure kaheharulise männi vahtimisega. See paistab voodisse kätte. Raagus võrad on loojangutaeval imelised. Elagu puudevahtijad!

    ReplyDelete