Thursday, January 7, 2016

Seiklus missugune

Mäletan ema ütlemist, et külmaga ei aita kütmine kohe mitte midagi. Selles paljude akendega suures majas, mida ta ise nii väga ihaldas. Kuna kasvas tillukeses popsihütis. Nüüd elan selles majas mina ja pole soojustamiseks mitte essugi teinud. Mul pole raha. Ma pole ka raha saamiseks mitte essugi teinud.

Nüüd ma natuke liialdasin, midagi oleme ikka teinud.

Mitu päeva jälgin juba temperatuuriarenguid. Algul leppisime kokku, et 18 toas on jumalast OK. Siis olid veel soojad ilmad. Kui külmaks läks, siis maksimumiks kujunes 13. Harjusime kenasti ära. Vahepeal aga üheteistkümnest ülespoole ei saanudki, kuigi täna hommikul alustasin kütmist poole viiest. Õues pole teabmis külmgi - 15,5 ja mul toas 12,2. Ehk õnnestub kolmteist jälle kinni püüda. Proovime.

Ja mul on alati ju see suurepärane võimalus leskule pikutama minna. Raamatut lugema. Enne pean küll köögi-, pesuruumi- ja vetsupõranda ära pesema. Lubasin endale. Endale antud lubadusi pean täiega. Või ei pea siis, nagu tuju on parajasti.

Ja siis ma kleebin aknaid nagu esiemade aegu. No homme ehk. Ja tolm ootab, et ma teda ka pühiksin.

Tund aega tassisin pliidipuid tuppa. Küll see oli värskendav! Mida MINA küll korteris teeksin? Olen proovinud, täielik jama.

Põnev elu mul!

No comments:

Post a Comment