Tuesday, January 19, 2016

Mida ei näe, seda pole olemas

Kui nina õue ei pista, on kõik OK. A ma pistsin ja nägin, kui halvas seisus on linna tänavad. Autod vänderdavad lükkamata lumes ja lumevallid kõrguvad ülekäiguradade juures lausa eluohtlikult.

Mul on aias üks vana õunapuu lumeraskuse all külili vajunud, hekid lääbakil. Nulu otsast suur oks alla murdunud ja mändide küljest mitu kohe. Ei tea, mida teevad kaks väikest Conica kuuske. Paistavad kole ümarad seal lume all, nagu oleks latv paindes või juba murdunud.

Ei hakka ma kõhuni lumes aias sumpama ja kõiki raputama. Peavad ikka ise hakkama saama. Siis on aed nii kole, kui ära tallad. Lumi on juba raske ka. Vahepeal näitas kraadiklaas nulli. Miinusega nulli küll.

Mõned kaugemad rajad ajasin jalgadega sisse. Kui jalgu mööda maad tihedalt teineteise kõrval vedada, saad ilusa  raja. Isa õpetas mulle. Selliseid meetriste vahedega samme lumme astuda on mõtetu ja kole. No oli ikka tehtud ka mõned niisugused õue peale. Parandasin ära. Suurt nuluoksa vedades tulid mul endal ka.

Jääb vaid üle tuult paluda, enne kui sulaks läheb.

No comments:

Post a Comment