Wednesday, December 9, 2015

Uuka Kulgar, metsa poeg

Inimesed ja asjad ja sündmused tulevad su juurde, kui selleks on õige aeg. Või siis ei tule. Täpselt nii läheb, nagu minema peab, ütleb saatuseusku inimene. Mina see olen.

Minu laual on Arnold Susi raamat "Uuka Kulgar, metsa peog". Kirjutatud aastal 1938. Muinasjutuline jutustus noortele. Olen läbi lugenud. Kõvakaaneline, kriitpaberil. Välja andnud Hea Lugu. Juba see on märk.

Raamat poleks iial minuni jõudnud, kui ma ei teaks Kristinat - kunstnikku, kes pildid joonistas. Ja Kristina LUGU.

Nii ma siis lugesin. Huviga. Iga natukese aja tagant vargsi piiludes, millal uus pilt ometigi tuleb. Ma tahtnuksin neid igal lehel näha.

Ja LOOMULIKULT oleksin mina kaanepildiks pannud selle majaotsa ja redeliga ja vankrirattaga ja munaga pildi - mu lemmiku.

Ma ei tea, mis oleks olnud kunstniku soov, aga praegu sai kaanele see, mida eelistas kirjastus - karupojad Pumma ja Tumma müramas keset mustikaid ja rõõmus Kulgar nende tagant piilumas.

Katsuks nüüd lapsepõlvest jälle välja saada.

No comments:

Post a Comment