Tuesday, October 27, 2015

Täna ei ole mind olemas

See tunne on mulle tuttav. Lõunani peidan end teki all. See on nagu tagasiminek emaüska. Soojusesse ja vaikusesse. Mõtetest tühja turvalisusse.

Siis teen silmad lahti  ja vaatan mändi. Tahan vaadata viltuseid vihmajugasid, aga neid antakse nii vähe. Panen silmad kinni ja mind ei ole taas olemas. Kui ma olen, siis kusagil hoopis teises reaalsuses.

Terve päeva on hämar ja vaikne. Väga vanad asjad meenuvad. Head ja halvemad. Nähtud unenägu mõjutab veel kaua. Unes kogesin absoluutset üksindust ja mahajäetust.

Nüüd on juba pime. Pime ja vaikne. Mind ei ole ikka olemas. Võib-olla homme.

No comments:

Post a Comment