Thursday, October 1, 2015

Plaanline unetus

Poolteist tundi keerutasin voodis - ei midagi. Tuleb üles tõusta ja emotsioonid välja kirjutada, siis ehk saab magada.

Seega siis täna Mäetagusel. Juba see mõisahoone meeldib mulle üldse mu tuttavatest mõisatest kõige rohkem. Ja kui Hirvo Surva seal oma Estonia poistekooriga esineb, siis see pole tavaline kontsert. See on selline kodune värk, sest Hirvo ema ja isa istuvad saalis ja üldse on palju tuttavaid.

Küll me vaatasime teineteist ühe mustapäise väikese naisega, aga meelde tuli mõlemal. Tähendab, minul tuli, aga temale tuletas Vairi meelde, et ma olen Merle tädi.

Ja siis need sada poissi, kellest ei saa mitte iialgi pätte, nii ma seal mõtlesin. Ja siis on kusagil tavalised pätipoisid, kes ei saa kunagi teada, mida tähendab kooris laulmine.

Väikesed poisid haigutasid vahel täie suuga keset laulu, igaüks neist oli erineva ilmega. Meie lemmikud olid üks innukas sopranipoiss, kes oleks vabalt oma olemuselt võinud mõni Merle poegadest olla, ja üks armas aldipoiss, kellel oli liiga suur pintsak ja kiki rippus ka hirmus lõdvalt kaelas.

Ja Kreegi "Mu süda ärka üles" ajal tabasin ma end mõttelt, et täpselt Gregoriuse koraal. Mungatämber. Ma olin seda alati kuulanud ja laulnud nagu lihtsalt üht eesti rahvalaulu.

Noh, "Helmi, mulle õpeta!" koreograafia sai maksimumpunktid ja lõpuks laulsime koos veel Mesipuu ka ära. Kui mul pole nooti ees, lähevad mõned kohad mu aldipartiist ikka meelest ära. Peaks vist hakkama laulikut kaasas kandma.

Kas ma nüüd saan magada?

No comments:

Post a Comment