Sunday, October 11, 2015

Ma olen rahvuskangelane!

Olen raputanud oma õlgadelt maha kõik, mis on seotud isikliku vastutusega. Olen käinud vaid kohtades, mis peaksid andma positiivset energiat.

Viisin täna isegi naabrinaisele ämbritäie tuhka ja teise komposti. Nädalase hilinemisega. Ta saab aru. Kui pole toonud, järelikult polnud võimeline, ütles ta.

Kas te mõistate, kui keegi ei suuda toast välja minna, et naabermajja ämbritäis tuhka ja teine komposti viia? Ma ei usu. Tavaliselt inimesed ei mõista.

Ma ei pane neile pahaks, sest nad ei tea.

Otsisin lohutust ema istutatud punasest kontpuust ja hõberemmelgast, mille üles pildistasin ja feissbukki riputasin. Aitas. Ema ikka aitab.

Otsisin lohutust isa istutatud Sügisjoonikupuust, kes oma kaks ainsat õuna oli maha pillanud. Pildistasin need üles ja riputasin feissbukki. Pärast sõin ära. Aitas. Isa ikka aitab.

Tassisin õuemööbli ulualla. Tiigitagune pink on päris mäda. Tahaksin ilusat metalljalgadega puitpinki. Kõverate jalgadega. Ehk kunagi saan ka selle.

Teen oma pisikesi toimetusi. Lappan feissbukis looduspilte. See aitab.

No comments:

Post a Comment