Friday, October 2, 2015

Kõrgkultuur jookseb koju kätte

Eile Hirvo Surva, täna Indrek Hirv.

Tegelikult läksin ma pikkade hammastega. Meeli pärast läksin, sest tema näitus oli ka väljas. Ma ei tea, mis mul viga oli. Mulle Hirve Pallase värk ju väga meeldis. Paks "Ööpäevgi" seisab iidamast-aadamat riiulis. Mitte ainult ei seisa, ma olen seda ka lugenud ja tean väga hästi, mida Indrek Hirve luule väärt on.

Kohapeal üllatas mind väga positiivselt Diana oma kitarriga. See oli täpselt mulle. Ja see tuul akna taga, mis loopis lahkuvaid linnuparvi siia-sinna. Puude siluetid muutusid järjest tumedamaks ja mina järjest leplikumaks.

Luule lugemine mõjub alati rahustavalt. Lõpuks oli barjäär täiesti langenud. Tegelikult oli see üks väga elitaarne üritus väikesele seltskonnale. Mulle sellised ju meeldivad.

Aitäh!

Mu lemmikfoto Meeli omadest on see roheline triibukas. Aga mis seal peal on?

No comments:

Post a Comment