Friday, October 23, 2015

Kodus!

Diana pani mu teeristis maha ja sõitis ise lapse juurde haiglasse. Tal on laps haiglas, aga ikkagi tuli minuga esinemisele! Respekt! Issi oli nii kaua poja juures, kui emme kitarri mängis. Kitarrita poleks pooltki seda olnud, mis oli.

Väga südamlik oli. Toolid inimesi täis ja vastuvõtt imesoe. Kohtla-Järve Keskraamatukogu lugemissaalis. Ma ei jõua Aimet ja Riinat taas ära tänada.

Ikka küsiti veel Kotinuka raamatut. Mida pole, seda pole. Kahju. Aga ma kirjutan Jõhvist uue raamatu! Pooleli on. See ei tule muidugi nii kaugest ajaloost, aga nostalgiline ikka. No kui leitakse, et see käsikiri raamatut väärt on. Varsti näitan kellelegi ja küsin. Kellelegi, kelle arvamus loeb.

Tore oli olla heatahtlike inimeste hulgas. Ma lobisesin muidugi jälle liiga palju. Häbenen!

Mul oli nii palju positiivseid emotsioone, et sammusin vapralt pimedas kodu poole, kingitud lillevaas ühes käes ja kott teises. Kindaid polnud aega otsidagi. Õhtu oli soe ja sume. Ma ei kartnud keda kuraditki!

Naabri aia taga võtsin tuure maha, sest seal on vahtralehed. Libedad.

Ma ei lubanud koerale, et HOMME lähen temaga jalutama, sest ma ei tea, kas suudan end sundida.

Nüüd ma hakkan kingitud raamatuid uurima. Üks on ansambel Lainest ja teine Viktor Siilatsi "Valge laev" koos CD-ga!

Mul saab üks hea õhtu olema.

No comments:

Post a Comment