Thursday, September 10, 2015

Kus on minu ristiteed?

Tänane päev ja osa eilsest õhtust kulus Margit Petersoni "Rist teel" lugemiseks. Kui ma loen, siis ma loengi. Kuni raamatu lõpuni ja tükk aega ei saa siis enam tekstist välja.

Pelgan pisut nõiaraamatuid, aga see oli puhas valge maagia. nagu on valge maag ka Margit ise. Lugesin ja rahu voogas mu sisse. Pea hakkas küll valutama, aga uskuge, et see oli ikka pigem iidvana retsepti - keefir Vana Tallinnaga, kui raamatu süü.

Mõtlesin paljude asjade peale. Näiteks on mu seinal surnud inimeste fotod, aga maha võtta neid sugugi ei taha. Samuti on magamistoa seinal peegel. Selles toas surid mu vanemad. Täpselt samal kohal on praegu meie voodi, kuid mingit halba energiat me ei tunne. Pigem kaitset.

Mul on täiesti oma rituaalid, millega energiaid puhastan. Küürin toanurki ja helistan tiibeti kelli, palvetan, põletan küünlaid ja loomulikult kõige efektiivsem on elav tuli koldes.

Katsun nüüd tavapärasesse rütmi tagasi saada.

Muide, ma ei ole kunagi kohanud tegusõna "kuukama". Ainult Margit kasutab seda.

Pöidla ja nimetissõrmede ringi kavatsen ma küll kasutama hakata.

No comments:

Post a Comment