Tuesday, September 15, 2015

Ei meeldi mulle see ilus ilm täna

Hommikust peale juba. Avasin ettevaatlikult silmad ja päikest nähes sulgesin need taas. Ma juba tunnen selliseid sümptomeid. Mingit isu pole aiatöödeks. Käisin Kõuga jalutamas. See ka ei aidanud. Ma olen vist lihtsalt oma pralleelmaailmas päris kõvasti sees. Selles, millest kirjutan. Samas kirjutamine ka ei jookse nii, nagu peaks.

Vahepeal oli üks rõõmustav telefonikõne. Homme lähen külla. Olen paranoiliseks muutunud. Kahtlustan, kas inimesed on ikka nii toredad, kui näivad. Tegelikult on asi minus. Ma mõtlen nad enda jaoks lihtsalt liiga toredateks. Inimesed on ikka, nagu nad on.

Natuke sügistuult tegi selja kohe valusaks. Tahaks magada. Mis mul seal õues teha on? Kartulid üles võtta. Keegi neid niikuinii ei söö. Järgmisel kevadel ma nii palju maha ei pane.

Tegelikult on see päris halb, kui ilus ilm ja aiatöö ei aita. Ma olen oma energiatega jälle hooletult ümber käinud. Laiali jaganud neid. Aga nüüd prunt ette ja midagi te enam sealt ei saa, vampiirid!

Ma ei tea, kumb maailm mult seda energiat röövib - kas reaalsus või mu romaanimaailm. Sinna ma nüüd igatahes lähen.

No comments:

Post a Comment