Tuesday, March 25, 2014

Välgi metsad

Tosin aastat tagasi hakkasime esmakordselt Alatskivi sugulastele külla sõitma. Esmakordselt uue mehega ja Tallinna poolt. Minu algatusel keerasime ühest väikesest teest. Silt näitas küll Alatskivi. Sattusime Välgi metsade vahele. Tee keerles ja hargnes, ei ühtki viita. Juba hämardus, bensiin hakkas otsa saama ja lootus ka. Mu eesti filoloogi haridusega mees ütles: "Pole ime, et Juhan Liiv siin hulluks läks!"

Kui õnnelikud me lõpuks olime, kui mobiil näitas Alatskivi masti.

Nüüd olen lõpusirgel Valdur Mikita "Lingvistilise metsaga". Juba raamatut avades olin erutatud, kui märkasin tiitellehe allservas viidet Välgi metsad 2013. Tõeline üllatus tabas mind aga leheküljel 200:

Välgi metsad on läinud Eesti kultuurilukku sellega, et siin läks hulluks Juhan Liiv.

Kirjutan sellest ka Valdurile, sest ta raamatu tagaküljel on aadress.

4 comments:

  1. Jälle on põhjust plaksutamise üle rõõmustada!

    ReplyDelete
  2. Mina olen ka seda teed sõitnud, hämaras. Kummastav kogemus. Lõputu ja käänuline, mis kunagi ei lõppe.

    ReplyDelete
  3. Just. Sul pole udust aimugi, kus täpselt oled ja kuhu välja jõuad.

    ReplyDelete