Friday, March 7, 2014

Suur Üksindus

Eile ta jälle külastas mind. Ilma vähimagi välise põhjuseta. Ta tuleb tavaliselt õhtuti. Hakkasin just kooriproovi minema. Õues oli palju külmem, kui ma arvasin. See saigi käivitajaks.

Läksin Selverisse sooja ja heleda valguse kätte. Valgus muutis mind veel üksildasemaks. Ühtegi tuttavat polnud. Inimesed ostsid palju igasuguseid asju, peamiselt toitu. Vaatasin kassalinti, mille peal sõitsid kaks kotti kartuleid, pirakas praad, šokolaadid, jäätised, mitu munakarpi ja kaks võrkkotitäit sibulaid. Need sibulad kurvastasid mind, sest mul on kodus suur korvitäis endakasvatatuid ja nii harva ma neid kasutan.

Arve oli üle kuuekümne euro. Mees võttis taskust peotäie viiekümneseid. Miks ta sularahaga maksab, mõtlesin. Ma küll ei viitsi.

Mul oli lindile panna vaid  Honey & Lemon Lockets. Lootsin, et kollane värv tõstab mu serotoniini ja komm ise on häälele hea. Hääl on ikka veel ebakindel pärast seda ammust haigust. Ei midagi.

Kui Meeli tuli, saime naerda. Vat see aitas küll.

Kuulge, kui te tahate marineeritud kurke ja kõrvitsaid, sibulat, küüslauku, punapeete, kaalikaid ja pastinaaki, siis minu käest saab. Mul on neist lihtsalt kahju. Ootavad mind keldris, aga ma ei viitsi minna.

Andke siis teada!

PS. Suur Üksindus lahkus.

No comments:

Post a Comment