Tuesday, March 25, 2014

Kinnituseks eelmisele

Ja nüüd ma olen liiga erutunud, et magama jääda. Olen kahe päeva jooksul läbi lugenud (loe: läbi elanud) kaks raamatut. Kuidas ma nüüd nendest välja saan, ah?

Ma ei imesta põrmugi, et kunstiinimesed joovad. Kuidas näitlejal oma rollist, kunstnikul oma pildist, kirjanikul oma raamatust välja saada, ah?

Tellisin ka praegu oma armsalt mehelt klaasikese veini. Viia koduveini on ikka veel pisut alles. Klõbistan siin natuke veel, siis viin internetipulga üles Mariale, joon oma veini ära ja krõbistan tablette peale.

Ja siis hakkan ilmselt unenägusid vaatama. Üks teooria väidab, et unenäod puhastavad meie aju igasugusest saastast. No olgu. Aga kui nad on väga intensiivsed, siis ma olen hommikul neist nii väsinud.

Hommikul avan silmad ja siis läheb tükk aega, et aru saada, kes ja kus ma olen ja mis nädalapäev on.

Pole siis ime, et see titt mind nii üllatunult vaatas ja ta silmad küsisid: "Miks sa siin oled?" Oli aastaid tagasi üks titt, paarikuune. Alles tulnud siia maailma ja mäletas veel kõike ning tundis mu ära. Oli küll rõõmus mind nähes, aga ka üllatunud, sest leidis mind valest kohast. Mulle tuli ka korraks kõik meelde. Et kust oleme tulnud ja kuhu läheme. Ja et ma olen eksikombel SIIN.

Oh sa kuramus, Maria tuli. Pean lõpetama. Kui ta saab teada, mida ma siin inisen, küll ma siis alles saan!

No comments:

Post a Comment