Sunday, March 16, 2014

Hillerite naised 6

Loomulikult nad võivad lapse tuua. Annel ja Fleuril on kahekesi huvitav. Tegelikult on Fleur natuke nagu väike vanainimene ka vahel. Annele see sobib. Ta räägib Fleuriga nagu omasugusega, mitte mingeid titejutte. Fleur lihtsalt on. Teda ei pea hoidma ega kasvatama ega kogu aeg talle mingit tegevust otsima. Või temaga mängima. Anne ei viitsiks küll lapsega mängida. Fleur leiab endale ise alati tegevust. Või lihtsalt istub ja mõtleb või joonistab või loeb või asjatab Saalomoni ja Kutsiga. Kutsiga rohkem, sest Kuts on sõbralik ja müramisaldis, Saalomon on ülbe ja laisk. Fleurile ei pea mingeid erilisi sööke valmistama. Nad Annega toituvad sellest, mis aias leida ja ostavad poest seda, mida süda ihkab. Mõlemad armastavad jäätist. Suvi ongi ju jäätise aeg. Millal siis veel?

Ongi probleem lahendatud. Nädalavahetus sisustatud.

Anne mõtiskleb Hillerite naiste üle. Nad on väga erinevad, aga kordavad eellaste elumustrit. Anne ise on ehk kõige tavalisem. Olnud abielus eesti mehega ja elanud kogu elu Eestimaal. Alates Vivianist hakkab aga asi keerulisemaks muutuma. See, kuidas ta Eestit ei salli. Maa pole talle ju midagi kurja teinud. Üks selle maa poeg jättis ta last ootavana maha ja valis teise naise. Aga Vivian vihkab nüüd maad sellepärast ja ei taha enam eesti keeltki rääkida. Küllap see on mingi omamoodi kaitserefleks. Aga no nii palju aega on juba möödunud. Kõik peaks olema unustatud, aga ei. Vanaemaks olemist Vivian ka ei armasta. Vivian väldib kõike, mis seostub sõnaga „vana“. Fleur kutsubki teda lihtsalt Vivianiks.

Tegelikult on ju ka Marie puhastverd eestlane, kuigi Pariisis sündinud-kasvanud. Anne on väga õnnelik, et tüdruk nüüd kodumaal on. Ei läinudki pärast matuseid enam tagasi. Seppelite ilus pikk tark poiss võlus ta juba vanaisa matustel ära. Marie sõitis kohe temaga kaasa ja jäi mitmeks päevaks. Anne muigab, kui talle see meenub. Istuti veel peielauas, kui Marie sisse jooksis ja sosistas, et Seppelid kutsusid neid Pühajärve vaatama ja Fleur nii kangesti tahab minna. Haaras koti ja kadus. Viviani kaunilt meigitud silmad läksid ümmarguseks ja tahtsid peast välja kukkuda ning laua alla veereda seda kuuldes. Ta ei saanud tükil ajal sõna suust. Anne pidi ise Jeanile seletama, mis värk on.

Noh väike Fleur on ainus, kelles voolab pooleks põhjamaisega ka lõunamaaverd. Tema kuumavereline isa ei teagi, et tal on tütar, kes sai nime kuulsa Forsytide saaga järgi ja Viviani pealekäimisel. Vivian on tuntud nimedepanija. Ka Marie on tema pandud nimi. Marie Curie järgi. Kirjapilt on Fleur ja Marie, aga hääldades kõlavad need nimed lihtsalt: Flöör ja Marii.


See väike lillenimega Pariisis sündinud ja pooleldi itaaliaverega väike tüdruk sobib väga hästi siia igavesse eestimaisesse sügisesse. Ja üsna pea ongi ta kohal ja rõõmustab oma vanavanaema.

No comments:

Post a Comment