Wednesday, February 26, 2014

6. päev – laupäev

Puhkepäevad on surmigavad. Keegi sinuga ei tegele. Pole arste, psühholooge, võimlemist ega kunstiteraapiat. Raamat on läbi. Ühel hetkel sammub Rets otsustavalt mu palatisse, enne siiski uksel küsides: ”Lubate?” Ta toob mulle kõik eestikeelsed lehed, mis ta on leidnud. Need on vanad, aga sisaldavad ka ristsõnu. See on küll hea mõte. Lahendan neid.

Olen meeste helistamisest ja kogu sellest kosjakontorivärgist tüdinenud. Pillan veel telefoni ka vetsupõrandale ja ei oska enam akut tagasi panna. Jooksen Asjaliku juurde. Tema aitab. Asjalikul on alati tegemist. Küll tassib veekanistreid, küll sehkendab õdede ja sanitaridega. Tema käes on ka aknalink, millega saab palatiaknaid kinni-lahti. Koridoriakendel on lingid küljes, seal ma käin vahel ise avamas ja õhku hingamas. Jalutama saaks ka minna, aga ma ei  viitsi. Ülakorruselt alla tagasi tulles on tunda pisut sellist vanadekodu lehka. Aga õige pisut. Tuulutatakse, koristatakse ja palateid kvartsitatakse ka.

Kord saan pärast hommikusööki mingi lahustuva pulbri. Arvan, et see on liigestele. Hiljem selgub, et õde on kogemata mulle kellegi teise ACC andnud. Maitses hästi. Aga vaata, kui oleks olnud mingi muu ravim ja surmav annus?

Palatiuks on pidevalt lahti, sest muidu läheb umbseks ja klaustrofoobia tuleb peale. Vaatan nagu televiisorit. Närvi lähen siis, kui kogunetakse meie ukse taha juttu ajama. Valjuhäälne möla kestab ja kestab, ära ei lõpe. Kes kiidab Stalinit, kes Gorbatšovi. Ja kui veel Anne Veski üürgama pannakse, siis on tõesti täielik hullumaja! Õnneks lõpeb kõik enne, kui jõuan kellelegi halvasti öelda.

Sööklas me sööme loomulikult ainult lusikatega. Nuge ja kahvleid ning muid teravaid riistu siin majas ei tunta. Lusikaga saiale võid määrida on imelihtne. Puhtalt intelligentsi küsimus.

Kaelatätoveeringuga pikk verinoor koolipoiss on tuttava olekuga. Küllap olen selliseid kunagi kümnete kaupa õpetanud ja taltsutanud.


Praktikandid harjutavad meie peal. Noored poisid pole mind varem pepusse süstinud. Ühel hommikul on üks eriti kuum poiss. Selline tume ja kahepäevase habemega. Nad on väga viisakad. Pepusüst pole ka mingi raketiteadus. Siiski võib see olla rohkem või vähem valus. Olenevalt sellest, kui kiiresti teha.

No comments:

Post a Comment