Tuesday, January 28, 2014

Lõpuks ometi

Sain ma su tagasi, mu armas blogi. Et ise midagi kirjutada. Tükk aega ainult muudkui kopeerisin oma jutukatkeid sinu seinale.

Aga mida siis kirjutada?

Üks töine päev on selja taga. Metsatöine. Tassisin välja valmissaetud pakud, mis olid lume alla jäänud. Kõik said ära. Ma iagaks juhuks väga lume alt rohkem ei otsinud ka, sest ramm lõppes otsa.

Vahin nüüd siin seda päikeseloojangut ja joon oma meeteed.

Mul pole maailmale midagi uut öelda. Maailmas polegi midagi uut, see on vana tõde. Mõned ainult tahavad hirmus targad olla.

Tahaks vanade ja tarkade meeste juttu kuulata, aga nad on surnud. Nagu Evald Saag näiteks. Jaan Kross ka ning Karl XII.

Naistest vanaproua Peterson kuuekümne üheksandast? Korterinumber võib vale olla. Mitte ei jää meelde. Võis olla ka kuuekümne seitsmendast.

Tulemas on külmad ööd. Maapind lume all on ikka veel pehme. Mutihunnikud küünitavad läbi lume.

Hakkan külma ja talvega juba harjuma.

No comments:

Post a Comment