Thursday, June 7, 2018

Viimane võllamees

No peab ju suve-etendustel käima. Ma lähen muidu väga pika hambaga, kui peab ise piletid ostma, kui keegi ei kutsu, aga seekord oli nii, et teeme kaks ühes. Et kui oleme juba sealkandis, siis vaatame etendust ja külastame sõbrakest, piletid olid juba väga ammu olemas. Aga võta näpust, tutkit brat, sõbrake ise proovidega päälinnas hõivatud. Jäi siis paljalt etendus.

Mul on veel siiani ihus see viieteistkümne aasta tagune külmetamine Põltsamaa roosiaia kontserdil. Ega me päris õue enam lähegi, küüni küll, kus katus peakohal ja seinad ümber. Aga ikka pika hambaga, sest kolepalju rahvast on. Mulle meeldivad väikesed saalid. No igatahes saime uue koha punkti ja tuttavate inimeste nägemise punkti.

Etendusel oli alguses mul ikka kole igav. Ainult muusika puhul elavnesin. ja mind häirivad kohutavalt need, kes minu jaoks vale koha peal naeravad. Täna tegid seda noored naised täiesti hüsteeriliselt kuuldes sõna "munn". Neid munne oli ikka päris mitu. Nii mitu, et pani mind käsi laiutama ja poolvaljult küsima: "Ei ole tõesti enne kuulnud-näinud või?"

Peale vaheaega ja pissimist ja tuttavate kallistamist läks paremaks. Muide, lugu ise oligi hea ja eesti näitlejad on mulle alati meeldinud ja meil sai armsa mehega omavahel privaatnalja ka. Naersime vaikselt, aga palju. Nalja ümber jutustada ei viitsi.

Arvan, et tänasega on meil linnuke kirjas ja palun rohkem mitte häirida selle suveteatrihüsteeriaga, onju. Veel ühe teeme siiski läbi, aga sinna ei saa mitte minemata jätta, sest "kutsutu on". Nii ütles arst lohutavalt, kui Anna Lappalainen hullaris sünnipäevapidu pidas ja küsis, kas Ivan Julm on juba kohal. See oli filmis "Prinsessa".

Mu lemmik.

No comments:

Post a Comment