Friday, June 1, 2018

Meestejutt 2

Kaks meest on mu palvetes pidevalt. Muru niites ja peenraid kitkudes on aega palvetada maa ja ilm, ainult käsi ei saa palveks kokku panna, sest käed on tööd täis. Käed täis tööd, mõtted täis palveid.

Ühe eest palvetan, et ta saaks endale pähe selle teksti, mis talle peab pähe jääma. Ja, ära sa ütle, olevatki juba paremini külge hakanud. Mina ei suudaks küll midagi pähe õppida, aga noh mul pole tarviski, jumal tänatud.

Teine on haiglavoodis. Palvetan, et tal võimalikult hästi läheks. Siiani pole läinud. Plaanilist operatsiooni lükati muudkui aga edasi ja edasi, sest kogu aeg on keegi kellegi tuttav, kelle eest kostetakse ja keda vahele võetakse. Kui sa oled lihtsalt üks mees, siis võid jõuda opilauale liiga hilja. See tegi küll meele kurvaks.

Inimene on tükk aega lootnud ja nüüd selgub, et polegi võimalik. Kui see "pole võimalik" tulenes ootamisest, siis on küll asi kurjast. Aga ma ei tea täpselt.

Tõusen nüüd selga puhkamast, võtan taas muruniitja, sõidan meelespeade keskele teeraja, samal ajal mehi palves hoides.

Olge teiegi hoitud. Hoidke ja teid hoitakse!

No comments:

Post a Comment