Thursday, May 24, 2018

Kallid inimesed!

Aastakümneid tagasi kupatati üks varateismeline poiss suveks maale tädide juurde. Seal oli poisist kindlasti palju abi heinateol ja muude tööde juures. No poisile eriti ei meeldinud, teisi poisse polnud, ainult töö ja vanainimesed.

Tahtis koju ja kirjutas emale vastavasisulise kirja. Kirjade aeg oli ju veel. Poiss oli näinud ema kirju tädidele, mis algasid sõnadega: "Kallid inimesed!" Õige ju, ema kirjutas oma kallitele. Nii alustas see poisski oma kirja emale: "Kallid inimesed!" Kah õige! Isa oli ju ka! Mõlemad väga kallid inimesed, aga armsalt naljakas ikkagi. Naerdi tookord, naeran mina praegugi.

Kallid inimesed! Ma tegin eile puhtaks oma teesõela ja värvisin üle surnuaiapingi. Viimase värvitilga nühkisin täna vannitoauksele. See ei saanud väga ilus, õigetiba triibuline ja tilgaline, aga vähemalt purk on nüüd tühi. Mitte ei salli, kui mingid põhjad alles jäävad. Aga see triibuline ja tilgaline sobib mu vanasse majja küll. Tuletab meelde lapsepõlve.

Homme on Betti Alveri muuseumis üritus. Me sõidame kohale. Polegi varem käinud. Jaana loeb mu luuletust.

No comments:

Post a Comment